Rubriigid: Uncategorized
Ärkasin öösel selle peale üles, et ma naersin. Jep, ma naersin südamest. Kuid ma ei teadnud miks ma naeran, ma ei mäletanud unenägu – enda arust ma nagu ei näinudki unes midagi. Aga ma naersin ning hakkasin selle peale veelgi rohkem naerma. Oma kümme minutit naernud suutsin viimaks magama jääda.
Hommikul ärkasin reipalt ja heatujuliselt. Äkki öise naeru tõttu? Igatahes oli terve ülejäänud päev rõõmsatujuline ning hea, tööl sujus kõik imehästi. Kuid koduteel kohtasin oma vanemat venda, kes elukaaslasega jalutas ning tema rääkis mulle midagi, mis mul igasuguse tuju ära viis. Meie peres on suur probleem ja sellest niisama lihtsalt lahti ei saa. Selle kohta ei räägi ma rohkem midagi. Kihutasin töölt otse vanemate juurde ning rääkisin nendega asjast. Kõike eitati ja öeldi, et kõik saab korda. Mis ma olen mingi alaarenenud või? Igatahes ma vihastusin meeletult, ma pole vist kunagi nii vihane olnud ja mulle jõudis kohale, et mu vanemad on liiga vanaks saanud ja on aeg nende tegemiste üle kontroll võtta.
Vihasene läksin koju. Seal ootas ees mind Riin, kes rõõmsalt teatas, et ta kavatseb meie ühisele sünnipäevale oma eksi kutsuda. Et mis mõttes nagu? Seletasin talle asja ära, et mul poleks tema vastu midagi, aga kas ta kujutab ette, kuidas ma ennast tunneksin. Ütlesin, et kuidas tema end tunneks, kui ma näiteks oma eksi kutsuksin. Midagi nagu koitis temas, kuid siis ütles ta, et järelikult ta ei pea koos minuga vaid peab üksi, oma vanemate juures, koos eksiga. Mismõttes nagu? Millest ma aru ei saa? Viha üha kasvas minus. Meenus, et kui ma talle teatasin ,et mu eks tuleb laupäeval paarile asjale järele, mis veel mingil põhjusel minu juures on, muutus ta kurvaks ja peaaegu et nuttis. Talle ei meeldinud see mõte. Ja nüüd minule peab see tema mõte meeldima? Mitte ei saa aru!
Selle asemel, et arutada, tormas Riin minema (ta oligi juba riides), öeldes, et peab sõbrantsi juurde minema. Miks ei taha naised probleemidest rääkida, vaid põgenevad? Kas lõhkise katusega majast kolitakse ära või tehakse katus korda?
Ja mind jäeti minu vihaga üksi. Ja mida rohkem ma sellele mõtlen, seda halvemini ma ennast tunnen. Ja seda rohkem ma mõtlen, et on mulle sellist jama vaja või? Nüüd vastu kevadet? Täitsa haige ikka!
