muti metroo

Üle pika aja leidsin eneses selle jõu ning tahte blogistada. Tegelikult olen seda varemgi plaaninud, ent ajast on vajaka jäänud. Nüüd siis aga…

Viimaks, suurte jõupingutustega (tegelikult mitte) on minust saanud maaomanik. Ma küll päris täpselt ei teagi ega oska defineerida, kuidas see juhtus. Igatahes on mul maa, kuhu ma siis võin kasvõi maja ehitada (kui mul selleks vaid piisavalt palju raha, oskusi ja tahet oleks). Aga kindel on see, et mingi varjualuse ma kokku klopsin, ikka selleks, et seal grillida ning mõnusaid olenguid korraldada. Ja siis veel mõned peenrad lillede, porgandite, maasikate ja muu söömisväärsega. Aga selleks tuleb nüüd näpistada see aeg. Varjualuse meisterdamise jätan puhkuse ajaks, mis … ohoo…on õige varsti. Või siis mitte! Oleneb millises tujus sellele vaadata.

Mis muidu uut? Ega suurt polegi. Eluke veereb oma igavuse ja põnevuse lainetega ühtlaselt edasi.  Näiteks linnukesed hakkasid taas pesa punuma. Ehk tuleb siis seekord järelkasvu. Ma tekitan selleks piisavalt sobivad tingimused selleks korraks.

Ahjaa, eile käisin Jüriöö jooksu jooksmas. Küsiti, kas tulen, vastasin, et vaid juhul kui saan startida (see ju kõige lühem ots). Lubati! Panin nime kirja. Paar päeva hiljem, kui jooksuetappide jagamiseks läks leidsin end kõige pikemalt otsalt. Oi kurja!

Aga ära jooksin, tekitades minu järel jooksvate Jüriöölistega mõnusalt suure vahe. Jalad olid küll lõpuks krampis ning hea ideena tundus lihtsalt kraavi põhja ennast pikali visata ja sinna jäädagi.  Ent kui ma viimaks hingamise tagasi sain siis polnudki enam nii hirmus. Jooksin end sõna otseses mõttes hingetuks.

Kaunist kevadet!

Kuna kevad on suure hooga peale tormamas ja suvi lendab talle kohe-kohe selga arvan, et oleks õige aeg jagada lugejatega grillimise nippe. Ise olen juba sel aastal päris palju grillinud ja uusi nippe avastanud.

Enne aga olgu meeldetuletatud, et tuleohutus on kõige tähtsam. Hoidke enda läheduses veepudelit tule summutamiseks. Ja ärge mängige tulega. Põletushaavad (ka kõige väiksemad) on väga valusad!

Nüüd aga mõningad nipid:

• Enne grillimist puhasta rest terasharjaga ja määri toiduõlis leotatud köögipaberiga. Ära kasuta grilli lõkkekoldena!
  Grillvorstikeste juurde sobib imehäästi tomati-tšillikaste. Selle tegemiseks võta tšillipulbrit, purustatud kooritud tomateid, näpuotsaga soola ja pipart ning sega need omavahel mõnusaks vürtsikaks kastmeks.

• Grillil peab olema alati kaks kuumus-ala, külmem ja kuumem. Seda saab tekitada nii, et kuhjad söed keset grilli, nii jääb kuum ala keskele ja külmem ala äärtesse. Sedasi saad toidu küpsust paremini reguleerida. Enne puhasta grill vanadest sütest!

• Grillimisel aseta väiksemad ja kiiremini läbiküpsevad vorstid sütele lähemale, kuumemale alale, pikemat küpsemisaega nõudvad aga kaugemale. Pigem olgu küpsetamisel kuumus madalam ja aeg pikem.Ära viska grillile olmeprügi! Ära küpseta leegi, vaid süte kohal!

• Kolme sekundi reegel: kuumus on õige siis, kui suudad kätt hoida hõõguvate süte kohal umbes kümne sentimeetri kõrgusel kolm sekundit. Kui kuumus on ägedam, on vara grillimist alustada.

• Lepapuudega või kuivanud vaarikavartega saab küpsetis mõnusa suitsumaitse. Grillimisel annab hää aroomi, kui süte pääle asetad terve küüslaugu või miskit muud sarnast. Maitsesuitsu andmiseks sobib kasutada ka ürte, kohvi- või teepuru.

• Kes eelistab lõpptulemusena nautida mahlasemat pala, see pidagu meeles, et lihale ja vorstile piisab küpsetamise käigus vaid ühekordsest ringikeeramisest. Ole mõistlik ja kannatlik meister, grillimise käigus ära torgi lihatükki või vorstijuppi pidevalt noa või kahvliga, sest nõnda jookseb lihamahl välja ja tulemus jääb kuiv ning maitsetu.

• Kes armastab ise lihast ja vorstist parajaid lõike lõigata, peaks meeles pidama, et liha tuleb lõigata ristikiudu.
  Grillimisel pintselda vorste õlle, sinepi ja suhkru seguga. Võta üks osa sinepit ja kaks osa suhkrut. Suhkrut võid asendada ka meega.

• Puu- ja köögivilja küpsetades on soovitatav kasutada grilli kuumemat ala. Ära grillides kiirusta!

• Grillimise lõppfaasis vala sütele veidi veini või õlut. Kui see tehtud, aseta kaas grilli pääle ja lase veidi haududa. See teeb liha ja vorsti pehmeks ja mahlaseks.

• Õige grillitunnetus tuleb kogemuste ja katsetustega. Grillimine on seltskondlik nauding, tunne seda koos naabriga!

Tasub teada:

Grillimine on vanim lihaküpsetamisviis. Grillimisel tuleb hõõguvate süte tugev kuumus alt. Grilli võib jagada pooleks: üks osa kuumem, teine jahedam. Grillimiseks sobivad väikesed lihatükid, vorstid, köögivili ja muu. Küpsetamiseks läheb aega 5-20 minutit.

Ma just lõpetasin oma viimase õlle ja mõtlen, mis edasi. Riin magab ammu juba! Ta meil selline varajane. Mina jälle selline hiline. Viimase külalise saatsin ka just ära. Kui ma nüüd kella vaatan, siis mõtlen, et mida kuradit ma kelle 2 öösel teen. Tark otsus oleks ju magama minna. Homme tuleb keeruline päev. Vaja vaaritada ja teha, et arvukad külalised oma sooled head ja paremat täis saaks toppida. Seega oleks tark tegu magama kobida, aga und ei ole. Ma vist ikka lähen pikali. Loen 24 leheküge raamatut ja siis tuleb hea uni. Ehk.

Viimasel ajal on unega raskusi. Kas on kevad selles süüdi või mitte, ent ma ärkan öösiti tihtipeale üles. Ja miks? Miskipärast on minevik mind kummitama tulnud. Just unenägudes. Teatud stseenid ja olukorrad, Bukowski “Naised” ja  snooker. WTF is wrong with me?

Esmaspäeval, 7. aprillil, Vändra Kultuurimajas toimuma pidanud Priit Võigemasti lavastatud näidend “norway. today” jäi ära. Pettumus missugune! Teatri-inimesed tulid kokku, viis (5) tundi pandi lava dekoratsioone püsti ning siis teatati, et nad jätavad tüki ära. Mispärast siis?

Tuli välja, et kohalik kultuurimaja on liiga valge. Nimelt pidanuks näidendis olema koht, kus üks tegelane kaljult alla hüppab ja surma saab. Et näitleja päriselt surma ei saaks pidanuks ta kinnitatama mingisuguste traksidega kuhugi, kuid point on selles, et sel hetkel tuli lava võimalikult pimedaks teha, et neid kuramuse trakse näha poleks.

Vot seepärast jäetigi etendus, millele inimesed pileti olid ostnud, ära. Pooleteist (1,5) tunniga sai lava kokku ning näitlejad kadusid kiirelt minema.

No ma ei või kohe! Tühja need traksid! Mõni äkki poleksi neid trakse tähele pannud?

Aastal 1983, täna, 25 aastat tagasi, sündis Pärnu haiglas pisike poiss. See olin mina. Ma kisasin ja karjusin ning urineerisin arstitädi kitli täis. Arstitädi naeris vaid. Nii sai minu eluratas veerema lükatud.

Ega ma suurt mäleta, mis esimestel eluaastatel juhtus. Tean vaid, et oli nõuka aeg. 1985 aastal hakkas Nõukogude liidul kehvasti minema, tulid talongid ja muu värk. Ei mäleta. Räägitakse vaid. 1989 läksin kooli.  Jälle ei mäleta eriti. Paar pilti on sellest ajast säilinud, kuid ei midagi põnevat. Umbes samal ajal hakkas tekkima lootus Eesti enda riigist. Mäletan Balti ketti. Mu isa vist tahtis ka sinna minna, sõnas, et tema isa käis punaste vastu teises ilmasõjas võitlemas ning oli metsavend, nüüd tahab tema ka Eesti riigi eest võidelda. Isa ikkagi ei läinud, kuid Eesti sai vabaks ka ilma temata.

Oma esimese kroonise sain siis, kui toimus raha vahetus – rublad kroonideks. Mäletan seda päeva selgelt. Ema läks raha vahetama, mina koos noorema vennaga ootasime teda maja lähedal oleva tiigi kaldal ja loopisime parte kividega. Peagi ema tuli ja mina sain oma esimese viie kroonise. Olin uhke!

Noh, kool läks nagu läks – keskmiselt. Tulid esimesed armumised, esimesed peod. 15 aastaselt sai kanep ära proovitud. Külge õnneks ei hakanud. Aga mingi mässumeelsus puges hinge – aina meeletumad peod segasid kooli.

Kui kool otsa sai läksin kohe sõjaväkke. Tahtsin saada elukutseliseks sõduriks ja minna Iraaki. Aasta oli siis 2002. Iraaki ma ei saanud, tervisehädad. Arvati, et ma sealses kuumuses vastu ei pea. Minu arust tühipaljas loba. Tulin siis sõjaväest tulema, tagasi Vändrasse, ning leidsin töökoha. Tulid taas pöörased peod ja olengud. Elumeri oli põlvini. Siis tuli tõsisem suhe, mis kestis kõige kauem – pea 3 aastat, ent lõppes sama äkitselt kui alanud oli. Suhte algusaegadel ostsin omale ka oma kodu. Suhte purunemine lõi mu rööpast välja ja ma kukkusin sügavasse alkoholimülkasse, kust ma pool aastat hiljem välja rabelesin. Nüüd on uus suhe, mina suhteliselt maha rahunenud – pole enam suuri joominguid, kus ma 24 tundi jutti joon, kus iga tüdruk on minu oma. Eks veerand sajandit on ka selline aeg, kus võiks juba rahunema hakata. Või pole see nii?

Loodan, et järgmine veerand sajandit tuleb hea, tore ja seiklusrohke (mingi mässumeelsus on mul ikka sees ning see ei kao kunagi).

Mu läppar töötab jälle.  Väljas tibutab vihma. Ongi hea, maa oli juba liiga kuiv ning tolmas. Nüüd peaks roheliseks minema. Mõtlesin, et teeks tuleval nädalavahetusel sõrmed mullaseks, aga jääb vist ära – see tuleb väga kiire ja tormiline. Aga suvilas tuleks ikkagi ära käia – vanemate papagoi, kes kaks nädalat tagasi hinge heitis, lebab endiselt sügavkülmas. Vaja mulda panna. Nädalavahetuse negatiivsus on kuhugi kadunud. Jälle hea.  Eeeee…….

Sai vist suht pointless postitus, ent tühja sest.

Ärritavat on viimasel ajal kuidagi kole palju.

Esiteks muidugi see, et mu läppar ei allu endiselt MINU korraldustele ning tegutseb omapäi. Lisandunud on mõningad nupud, mis ei tööta või teevad “nalja.” Lisaks hakkas ka hiir vigureid tegema. Näiteks scroll-nupuga ehk siis sellega, millega saab lehekülge üles-alla kerida, töötab hoopis nii, et muudab lehekülje suureks-väikseks. Ja kahte klõpsu vasakpoolse nupuga teha ei saa. Või noh, saab aga teine ei loe. Ning enter ka ei tööta. Täna lubas Tark-Esko tulla ja pilgu peale visata. Loodan, et paneb käed ka külge.

Riinuke mossitab ja jonnib kuis jaksab. Näib, et tal on tõsised plaanid mind enda talla-aluseks teha. Aga mind juba nii ei taltsuta. Jonn minu peal ei mõju. Olen mustang, kes ihkab pigem avaral stepil ringi kapata. Tegelikult on mul tema tujukusest juba siiber. Räägin mis ma räägin talle, seletan ilusti asjad ära, ikka ta käitub nagu hullulehmatõvega nakatunud buldog. Kogu aeg on keele peal, kogu aeg tahaks öelda, et mine, kurat, lasteaeda, aga pole veel öeldnud. Tema ähvardused, et kui ma midagi tema tahtmise järgi ei tee, ta minema läheb, minu peal enam ei mõju. Ei hakka ma paluma, vaid ütlen, et mingu kui soovib. Siis ta ei lähe. Head suppi siit ei saa.

Eile siis grillisime. Tore oli. Enamus ajast. Üks leidis lahe olevat jonnida ning seltskonnast isoleeruda oma mp3-e. Ma ei teinud suurt väljagi. Aga üldiselt oli lahe. Kas polnud? Kahju, Urmas, et sa ei saanud tulla.

Läksin eile töölt koju ja Riin seisis nutuse näoga ees. Pärisin, et mis nüüd lahti on ja tema vastas, et sai suure pahandusega hakkama. Peast käis läbi mõte, et äkki lõi kogemata mõne närilise või linnu maha. Aga asi polnud pooltki nii hull. Tuli välja, et ta oli mu läpaka peale piima ajanud ning nüüd klaviatuur ei tööta. Või noh, mõned nupud ikka töötavad, enamus ei tööta ja mõni teeb trikke (näiteks E-tähega võtab lahti My Computer, L-tähega paneb terve arvuti hoobilt standby peale).

Nüüd ootan, kuniks Tark-Esko siia kanti satub. Tema äkki teab mida ette võtta, kuigi ta ütles, et läpparitega tal kogemusi pole. Äkki saab kuidagi klaviatuuri lahti kiskuda ja ära puhastada? Ja kui ei saa, noh, siis osatn uue klaviatruuri, sellise nagu laua arvutitel on. a tühja sest läpakast, peamine, et elusolenditele hing sisse jäi. Arvuti saab ju uue osta, kuid neid närilisi-linde uued isendid ei asenda.

No ja siis õhtul sai sel aastal esimest korda võrkpalli mängida. Jeah! Mõnus tunne! Meeskond Mina – Evert võitsime meeskonda (või kuidas võtta) Laura – Erkki 3:1!

Ja täna õhtul läheb grilliks!

Midagi on kohutavalt valesti!

On kolmapäev ja ma olen endiselt üleval ega magagi! Ma küll korrutan endale, et homme on vaja tööle minna, ent mingi hammasratas mu sees muudkui keerleb ja keerleb ega lase unel tulla. Ma võiksin ju kirjutada! Ei, ma ei kirjuta ja ausalt öeldes pole mul täna selleks mingit isugi. Selle asemel vaatan ma TopGear´i! Mis minuga lahti on? Mind pole kunagi huvitanud faktid kui kiire on mingi auto või kui mitu hobujõudu tal on või kiiresti suudab 0-100 kiirendada. Ja ometi ma vaatan seda “autopedede” saadet! Kui keegi nüüd solvus siis on see tema enda probleem.

Seoses sellega tuli üks nali meelde! Nimelt:

Toomas: “Ma ostsin oma naisele auto mis kiirendab 0-100 viie sekundiga!”

Andrus: “Tõesti? Ma ostan oma naisele sellise mis viib 0-100 kahe sekundiga!”

Toomas: “Mis imemasin see siis veel on?”

Andrus: “Kaal!”

Lisaks vaatasin ma täna mingit arulagedat filmi, mingit paroodiat, sellist nagu neid tänapäeval tehakse. Olete ehk kuulnud, “Meet the Spartans”? Tehtud siis filmi “300″ järgi. Töökaaslane laenas. Ma põhimõteliselt vaatasin seda filmi seepärast, et näha kui nõmedaks nad nende mõne aastaga läinud on. Viimane selline oli “Õudne film 4″.  Igatahes “Meet the Spartans” oli täiesti tobe ja loll film. Nõmedad naljad (mõni sittumise ja peeretamise nali ka ikka sekka) ! Mul pole lihtsalt sõnu. Aja raiskamine!

Eile vaatasin netist uute, veel linastumata filmide treilereid. Järgmise poole aastaga on tulemas paar head õudukat: “Rec” , “The Happening”. Muidugi tuleb ka popkorni filme, ehk siis koomiksite järgi tehtud, nagu näiteks “The Incredible Hulk” uus uusversioon, “Ironman” ja “Hellboy II”. Üks nõme paroodia ka: ” Kangelaste film”. Ma ei mäleta täpselt kas ta inglise keeles oli “The Heroes Movie” või mitte, seepärast kirjutasingi siia oma ema keeles. Neid treilereid oli veel, pool õhtut vaatasin, kuid kõik ei jäänud meelde. Kel huvi, võtku ühendust, mul kõik need treilerid nüüd arvutis (neid lihtsalt sai sealt saidilt tasuta tõmmata!).