Rubriigid: Uncategorized
Oli mul kord säärane kogemus, kus mardipäeval saabusid mu ukse taha kolm pisikest marti, kõik ära mukitud ja puha. Nad seisid. Mina ka. Nad olid vait. Ei liigutanud. Ma küsisin, et mis nüüd edasi. Nemad hoidsid oma kotisuid lahti ja kehitasid õlgu. Ma pärisin, et kas nad mõnda laulu või tantsu ka oskavad. Vastus oli negatiivne. Kehitasin minagi õlgu ja panin ukse kinni. Sellest õhtust peale muutus minu suhtumine martidesse täielikult.
Minu meelest on see tänapäeval üks suur kerjamine, kus lapsed käivad ukse tagant ukse taha, esitavad paar laulu-tantsu (kui sedagi) ja siis soovivad kohe oma nänni saada. Mardiks jooksmine peab olema suurelt ette valmistatud, see peab pererahva jaoks olema näidend või komejant. Vanemad inimesed seda teevadki suuremas osas. Olen kuulnud siit-sealt jutte, kus nad kaasavad pool suguvõsa ja käivad siis majast majja. Kahjuks pole ise selliseid kohanud.
Nüüd, eile, oli mu taas üks jube kokkupuude martidega. Läksin mina poest koju, välisukse taga seisavad kaks mukitud mardisanti. Pisikesed. Umbes 10-11 kevade vanused. Mina vaiksin ja püüdsin neist mööda saada, nemad aga surusid end kohe mulle peale ja pärisid, et kas nad tohivad minu juurde tulla. Mismõttes? Ütlesin, et mul pole midagi anda. Tõsi.
“Aga õuna?”
“Ei ole.”
“Mingeid muid puuvilju?”
“Ei ole.”
“Aga komme-küpsiseid?”
“Ei ole.”
Sain ukse lahti ja hakkasin ära minema.
“Raha sul ju ikka on?” hüüti järele.
“Majanduslangus,” vastasin vihaselt ja tülpinult, heidsin neile pahase pilgu ja sulgesin enda järel ukse.
Vot sellised mardisandid siis. Toredast traditsioonist on saanud avalik kerjamine.
3 kommentaari Seni, siiani
Lisa kommentaar
<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <pre> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>
õnneks pole mina juba ammu neid mardisante näinud
Comment kirjutas Kristin November 10, 2008 @ 8:11 p.l.Tänapäeva mardid, nagu tundub, ei tea ka seda, et tegelikult joostasse mardilaupäeval. Need tillukesed teadsid vähemalt õigel päeval ukse taha tulla(kuigi ma ei tea, mis kella see wordpress näitab)
Comment kirjutas kosmosehipi November 11, 2008 @ 8:11 e.l.Nii pisikeste puhul hirmutab mind hoopis see, et kuidas vanemad julgevad neid sedasi üksi saata!!! Või lubada! Ma omal ajal mäletan ikka, et mõni suurem inimene ka kambas oli. Mitte just ema või isa, aga vanem õde või vend kindlasti. No on alles julged need tänapäeva vanemad
Sain siit hea nipi edaspidi raha lunijate ja kerjuste tarbeks: majanduslangus. See on selline termin, mis võtab kõik südametunnistuse piinad ära, et jätsid kellegi võib-olla vajaliku rahaga aitamata. Naeratan rõõmsalt.
Comment kirjutas Virgo Kruve Detsember 1, 2008 @ 11:43 e.l.