muti metroo

Riin käis Rabarockil.
Ja tegi palju pilte kõigist karvastest sõpradest.
Ning siis laadis need oma Orkuti kontole üles.
Läks päevake mööda ja ühe isehakanud sõbra pildialbumisse tekkisid täpselt need samad pildid. Mitte küll päris kõik, kuid mõned.
Riin oli küllaltki vihane ja solvunud, et mõni lihtsalt tuleb ja võtab tema pildid ning paneb ilma luba küsimata need oma konto pildialbumisse ülesse. Nagu ta oleks ise kohal käinud.
Ja siin tekkisiki terav konflikt. Autoriõigused ja muu säärane sigri-migri pole mulle just päris selge teema, aga peaks vist nii olema, et kui ma mõned pildid kuhugi üles riputan, kehtib neile kohe autoriõiguskaitse. Vähemalt poogen.ee-s on küll nii, et kui ma sinna mõne jutukese või mõned read riputan, on neil kohe autorikaitse peal.

Niisiis, saatis Riin talle koheselt kirja, kus mainis ,et päris nii need asjad ei käi. Pildid jäid üles. Ma siis kommenteerisin ühte pilti a´la “need on Riinu albumist üks-ühele maha tõmmatud. Nii need asjad ei käi. Häbi!”
Siis võttis pildid maha, kuid nüüd pommitab mind kirjadega, et küll me oleme pahad, et ei luba temal neid pilte kasutada, et talle need pildid väga meeldivad. Tema emale meeldivat ka. Ja kerkis õhku küsimus, miks me teda avalikult mõnitame. Lugesin oma talle saadetud kommentaari läbi…mõtlesin…vist ikka ei mõnitanud. Kui sõna “häbi” talle mõnitamisena tundus, siis on ta küll väga õhukese nahaga eksemplar.
Ning kuigi ma üritan talle selgeks teha, et enne kasutamist oleks olnud vähemalt viisakas luba küsida, ei jõua see tähtis info kuidagi temani. Ikka oleme meie pahad.
Saa sa siis nüüd aru…
Mulle lendaks küll terve tosin advokaati selga, kui ma julgeksin näiteks kellegi fotograafi pilte ilma küsimata oma blogis, või kusagil mujal, kasutada.