muti metroo

Mängu tegevus saab alguse Jeruusalemast. Aasta on 1191. Käimas on Kolmas Ristisõda.
Mängija kehastub uljaks ja kardetud salamõrvariks Altairiks, kes peab hakkama täitma oma õpetaja ja liidri antud ülesandeid. Mõrvata on vaja üheksa kardetud ristisõdijat. Miks ja kuidas jääb Altairile alguses saladuseks. Esimesele küsimusele saab ta vastuse oma retke lõpus, teisele küsimusele peab ta aga ise vastama.

Altair võib joosta mööda maja katuseid, kus inimesi pole. Välja arvatud mõned valvurid, kellest lihtsa vaevaga lahti saab. Altair suudab ahvi osavusega ronida mööda maja seinu ka kõige kõrgemate tornitippudeni. Samas võib ta oma sihtmärgi juurde minna mööda linnatänavaid, kus ta saab rüütlite eest ennast varjata. Selleks võib ta lihtsalt istuda pingile ja teeselda, et on ammu juba seal istunud. Võib teeselda ka, et ta on lihtsalt üks munk, kes käib, käed palveks ristatud, mööda linna ringi. Võimalusi on veelgi. Kuid kui sõdurid sind märkavad ning taga ajama hakkavad on lihtsaim viis nende eest ära joosta mööda maja katuseid, silgates ühelt katuselt teisele. Ega sõduridki papist poisid pole ning jooksevad sama osavalt sulle järele, kuid mitte nii kiiresti.

Kuid võib ka rüütlitega mõõgavõitlust pidada. Mõõgavõitlus on siin mängus väga nauditeavaks tehtud. Sa võid blokeerida, eest ära põigata, kuid ka teha graatsilisi trike ja liigutusi, et vaenlasest jagu saada. Mina isiklikult eelistasin alati pidada maha pikki mõõgavõitlusi ning enamustest suutsin väljuda ka võitjana, kuid oli ka hetki, kus ma pidin raskelt haavatuna põgenema.

Mängus on kolm suurt linna, kus tegevus toimub, kõigis neis linnades keeb elu. Inimesed jalutavad tänavatel, istuvad pinkidel. Kerjused tulevad ja paluvad sult raha, joodikud tuiguvad ringi ning norivad tüli, kaupmehed jalutavad ringi ja turul käib vilgas elu.

Õnneks on mängus ka muid ülesandeid peale sihtmärkide kõrvaldamise. Tuleb ka linnakodanike, kes on sattunud rüütlikampade tülitamise ohvriks, aidata, näpata teatud isikute taskutest tähtsaid dokumente ja kuulata pealt mõnede isikute jutuajamisi. Enamasti on need kõik siiski selleks, et oma peamist ülesannet võimalikult hästi läbi viia.

Pildiliselt ilus ja palju põnevust pakkuv mäng. Kuid nagu pea kõik ütlevad muutus see peale poole mängu läbimist pisut tüütavaks. Ülesanded olid põhiliselt ühesugused ja kogu värk muutus üksluiseks. Lisaks kõigele oli mäng lühike. Aga äkki oligi see hea, sest oleks ta pikem olnud, ja endiselt üksluine, oleks see veelgi tüütavamaks muutunud.

Igal juhul peab üks korralik mängur seda mängima, sest juba praegu on mäng kogunud palju fänne üle maailma ja muutunud klassikuks. Lisaks on selle aasta oktoobris oodata juba mängu teist osa, mille tegevus toodud Veneetsiasse. Ootame-näeme, sest tegijad on lubanud, et seekord tuleb mäng pikem ja põnevam, pakkudes mängijale rohkem kõrvalülesandeid.