muti metroo

…pole viitsinud/suutnud/jõudnud/tahtnud blogisse midagi kirjutada. Ikka väga pikka aega, vist. Aga olen heitetanud seda kirjutamise teemat juba mõned päevd ja kui juba paar sõpra mainivad, et igavaks läheb nii, eks siis peab (kuigi see arvutiklaviatuur siin on juba sajandeid vana ning kirjutamine sellel nõuab tunduvalt rohkem aega kui muidu).

Plaanisin kirjutada valimistest, mis hiljaaegu lained lõi, aga ei…Milleks? Iga teine blogi kirjutab sellest rohkem või vähem, seega jätan mina selle teema vahele.

Mida ma siis teinud olen kogu selle aja? Suure osa võtab muidugi töö ja teise poole kodu. Aga on ka helgemiad hetki. Näiteks möödunud neljapäeval käisime Kuursaalis karaoket laulmas! Mingi võistluse moodi asi. Panime oma nimed Erkkiga kirja ja ootasime. Mina valisin oma lugu ikka päris pikalt ja kuigi Erkki oli oma esinemise soovi ammu enne mind ära andnud sain mina enne teda lavale. Veel enne, kui ma laulma hakkasin (ma mõtlen, et isegi enne seda kui ma mikrfoni pihku sain) ulatati mulle tasuta pääse kahele järgmisel õhtul toimuvale peole, kus esinejateks Ivo Linna ja “Rock Hotell”. Mingi pisike pudel rohelise joogiga anti ka. Ja siis ma laulsin. Ja peale laulu öeldi, et tule siis 29-ndal toimuvale finaalile ka. Kaunis. Iseasi, kas ma sinna jõuan või saan minna.
Igatahes tegin tähelepaneku (nii palju, kui ma peale mitut liitrist kannu õlut suutsin tähele panna), et mitte keegi teine esinejatest ei saanud säärast piletit ega midagi. Aga võibolla mõni sai ka, sest ma ei ole oma tähelepanemises peale kolme-nelja liitrit õlut enam päris kindel.
Me arvasime (Erkki arvas), et pidu Kuursaalis kestab hommikul neljani ja siis peame kaks tundi linnapeal hulkuma, et siis Merka öisest vahetusest autoga tuleb ning meid turvaliselt tagasi koju toimetab. Aga juhtus nii, et pidu sai läbi kell kaks ja meile jäi neli tundi hulkumist. Meie kõigi õnneks aga juhtus Kuursaalis olema üks minu kunagine hea ja tore koolikaaslane, kes juhuslikult elas Pärnu kesklinnas ja kelle juurde ma siis saime öömajale minna. Ega ma sellest ööst rohkem suurt tea, sest kohale jõudes vajusin magama (nagu me kõik tegelikult).
Reedel me Kuursaali tagasi ei jõudnud. Ja pilet jäi kasutamata. Kahjuks. Ja see pudel rohelise joogiga seisab ikka veel riiulil ja ootab joomist.

Ka möödunud laupäev jäi kaunis lühikeseks. Ärgates sadas lund. Tuli meeletu jõulutunne või siis sellele eelnev tunne, ma ei tea. Surasin plaadi jõululauludega muusikamasinasse ja kuulasime. Tekkis mõte minna Janno juurde. Poest läbi, mõned õlled ja….Need oli seal vist öö otsa joonud, sest kõigil olid näod suht lääpas. Soovisime häid jõule (jõulutunne oli ikka meeletu) ja hakkasime siis muljetama ja rääkima ja…..ma ei tea, kuidas see juhtus, kuid järsku oli köögipõrandal kast õlut ja peale kolme-nelja tundi lülitus minu kõvaketas välja ning mitte midagi ei jäänud enam mällu. Õhtul kell 11 ärkasin kodus ja Riin rääkis mulle millist tsirkust ma olin teel koju ja poeski veel teinud. Tekkis tahtmatult küsimus, kust ma olen omandanud Elmo Nüganeni kehastatud Pantalone kombed ja miimika. Igatahes Vändra Konsumisse pole ma siiani julgenud rohkem minna.

Vot, nii palju siis sellest. Eks enne seda on ka pidusid peetud ja peetakse veelgi, kuid kõigest ma ka siin rääkima ei hakka. Jäägu mõni asi neljasilma jutuks.