Tüüpiline mingi vana aasta lõpu postitus

Posted: detsember 21, 2013 in Uncategorized

Ma pole jälle midagi kirjutanud. Mõtted käisid küll, aga sõrmed ei viitinud mööda klaviatuuri joosta. Seega jäi kirjutamata. Nüüd aga püüan äärmiselt lühidalt kokku võtta.

Sitt aasta oli.

See on kõige lühem kokkuvõte, mis ma teha oskan. Ent mingi sisetunne ütleb, et ma pean siiski õige pisut pikemalt kirjutama. Ma olen alati kuulanud pigem oma sisetunnet, kui mõistust või südant. Süda pole ammu enam adekvaatne, mõistus võtab kõike liiga ühekülgselt.

Miks aasta sitt oli? Noh, ema keeras tervele perele sitta ja enne ta ei toibu sellest jamast kui ära sureb. Isa on kahjuks süütu kaaskannataja. Püüdsin aidata, rebisin ennast töö, oma pere ja vanemate vahel lõhki. Lõpuks pidin valima ja valisin oma pere. Vanemad jäid saatuse hooleks. Miks pean ma aitama inimest, kes iseennast ei aita? Nüüd on nad koduta, rahata, lasteta……

Tädi surm andis järjekordse hoobi. Ei suutnud ma seda pikalt uskuda ja kui lõpuks, peale matuseid, kohale jõudis, nutsin ennast kuivaks. Ilma häbenemata, sest olin kaotanud kellegi, kellega pikkadel suveöödel tarka juttu ajada. Olin kaotanud kellegi, kes mind mind rasketel aegadel toetas. Noh, ma arvasin ,et need on rasked ajad. Ma ei teadnud, et aasta 2013 võib veel raskem olla. Tädi ütles mulle kunagi, et peale pimedust tuleb alati päike välja. Tuligi. Tema jaoks kahjuks enam mitte….

Martha Maria käis opil ära. Loodame nüüd, et kõik läheb paremuse poole. Et enam ehk ei ole nii palju haigusi. Et saame rohkem kui kaheksa päeva kuus lasteaias käia. Epilepsia jääb endiselt.

Inimesed muutuvad. Nad muutuvad läbi aja ja ruumi. Tänaseks päevaks on inimesed veelgi rohkem muutnud. Kes rumalamaks, kes targemaks. Kes veidramaks. Miks?

Uus aasta algab ilmselt kohtu uste kolistamisega. Pean oma ema kaitsma hakkama. Või kas ikka pean?

Vot see on tõsine dilemma. Sest ka mina olen kannataja…

Advertisements
Kommentaarid
  1. Kristin ütles:

    Mitte inimesed ei muutu, vaid sinu maailmapilt nendest muutub ja seda koos sinuga. Inimeste läbielamised panevad ümberhindama oma väärtusi ja see toob kahtlemata kaasa ka tundmise, et inimesed muutuvad. Sest nemad ei ole läbi elanud samu sündmusi ja tahes tahtmata tunnetab igaüks erinevalt läbielamisi ning teeb sellest omad järeldused, mis meie omadega ei pruugi ühtida. Iga inimene on omamoodi ja peab oma lahinguid, millest vahel tuleb välja võitjana ja vahel ka kaotab.

    Martha Mariale hoiame pöidlaid, et tervis ikka paremaks läheks. Kallid teile kõigile sinna…

    Tädi kohta oskan öelda ainult seda, et ta oli üks erakordne inimene. Mul on hea meel, et ma teda tunda sain. Olgugi, et lühikest aega, kuid ta oskas selle lühikese ajaga üsna sügavale südamesse pugeda.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s